Visioon

Digipädevuste ning robootika oskuste arendamine toimib integreerituna, lõimituna õppevaldkondade ja – tegevustega.

Eesmärgid 

• Digipädevad õpetajad
• Laste digipädevuse ja robootika algoskuste kujundamine – 21. sajandi oskused
• Õppetehnoloogia ehk digi- ja robootikavahendite soetamine. Vastava juhend- ja metoodilise materjali kogumine, tegevuse aruanne ja analüüs.

Eesmärkidest 

Miks sellised eesmärgid?  

Euroopa Komisjoni digiõppe tegevuskava (2021-2027) esitab visiooni kvaliteetsest, kaasavast ja kättesaadavast digiharidusest Euroopas.

Digiülemineku tegevuskaval on kaks strateeglist prioriteeti:

1.     Hästitoimiva digiõppekeskkonna väljaarendamise toetamine (sh. Digitaalselt pädevaid ja digivaldkonnas end kindlalt tundvaid õpetajaid ning haridus-ja koolitustöötajaid; kvaliteetset õppesisu, kasutajasõbralikke vahendeid ja turvalisi platvorme, mis austavad eraelu puutumatust ja järgivad eetikanorme)

2.     Digioskuste ja – pädevuste parandamine (sh. põhiliste digioskuste ja – pädevuste varasest east omandamine)

(Euroopa Komisjon, 2021)

Tänased õppijad on muutunud ning õppimise ja õpetamise osad on erinevad kui eelmiste põlvkondade lastel. Lastel on soov ja kogemus õppida koos tehnoloogiaga, asju läbi arutada ning olla tegevusse kaasatud(ehk ise asju läbi teha). Laseaiaõpetaja digipädevused seisnevad peamiselt tema suutlikkuses tehnoloogiliste vahenditega õppetööd planeerida ja läbi viia. (Nevski, 2019)

Lastevanemate ootused kaasaegsele lasteaiale sisaldavad esmaste digipädevuste ja robootika oskuste saavutamise alushariduse asutuse lõpetamisel.

 

21.sajandi tööd vajavad 21. sajandi oskuseid.

 

*21. sajandi oskused, mida lastel varases eas toetada (Scott, 2017)

 

Kaasaegse õppetegevuse märksõnad:

• Tegevuste ja valdkondade lõimimine
• Teemakäsitluse sügavus (projektõpe)
• Õppemeetodid (grupitöö, individuaalne suunamine, mängu kaudu õppimine)
• Laste, lastevanemate ja õppeasutuse personali initsiatiiv
• Meeskonnatöö
• Õpikeskkond
• Õppevahendid (digitehnoloogia, robootika)

 

Uurimustööde tulemused kinnitavad, et programmeerimine varases lapseeas tõstab laste sooritusvõimet kognitiivses võimekuses, matemaatikas, põhjendamises ja probleemide lahendamises. Samuti on täheldatud tähelepanuvõime paranemist, paremat enesejuhtimist ning lastele positiivsena mõjuvat rahulolu kogemist pärast pingutust nõudva ülesande lahendamist.